maria oli maal...maria oli väga õnnelik seal maal...ja maria ei tahtnud sealt enam ära tulla, aga tuli ikkagi... noh mis ma siis seal tegin? põhimõtteliselt aitasin emal sisse elada. tõin metsa sügavuses asuvast kuurist puid, raiusin neid väiksemaks ( suur kummardus siinkohal gaidindusele, kus õppisin kirvega tegelema *kummardab*) ma isegi nautisin nende pea lõputute tubade koristamist :) ja ma ei saa siiani aru kuidas saab sealne loodus iga ilmaga olla nii ilus, peaaegu ürgne...pidevalt on tunne, et seda kõike peaks pildistama, muidu läheb see hetk kaotsi...
sealt ära minna oli taaskord põhjatult kurb... ja terve rongitee soovisin vaid rongist maha hüpata ja metsa joosta :D imelik kas pole... no igatahes selle rongisõidu ajal sain oma "punane ja must" teose peaaegu läbi loetud... tore...
hahaha yllatusena olid ragne,paula ja leila mul eile rongijaamas vastas. nii armas neist...paula on juba enamvähem endine. ja terve eilse õhtu oli mul tunne nagu oleksin saanud tagasi midagi ammu kaotsi läinud ja kallist... sõbra... ta on nüüd elus ja naerab jälle...sellest mulle piisab...
just aga nyyd peab maria tööle minema ...
*lahkub*
